Ministeerium tõrgub investeerimiskonto vastu

“Oleme juba pikki aastaid rahandusministeeriumile rääkinud, et tänast kogumisfaasi on mõistlik tohterdada,” nentis Mart Jesse, investeerimisindlustusseltside liidu ja liikluskindlustuse fondi juht.

Jesse meelest võiks teise pensionisamba kujundada ümber investeerimiskonto põhimõttel. Inimene saab siis ise valida, kuhu investeerib: 50% rahast läheb pensionifondi ja 50% ulatuses näiteks garanteeritud tootlusega elukindlustusse või kindla investeerimisreitinguga riigi võlakirja.

Ettepanek ei ole rahandusministeeriumile seni meeltmööda olnud, ei ole praegugi. “Ministritest on võib-olla Maris Laurile pensioniteema südamelähedasem, Jürgen Ligi pensionitemaatikasse nina väga ei pistnud,” rääkis Jesse, kellele on ministeeriumist vastatud, et pensionisüsteem peaks püsima lihtne, kuid Jesse arvates ei tee ainuüksi lihtsus süsteemi parimaks.

Neid, kes investeerimiskontoga oma pensionipõlve panustaksid, ei olekski massiliselt. “Ilmselt pole paljudel inimestel pädevust iseseisvaks investeerimiseks,” selgitas Jesse, aga kui isegi vaid 10-15 protsenti kogumispensionäridest hakkaks agaramalt investeerimiskontot kasutama, tooks see teise pensionisamba turule tihedama konkurentsi ja paneks fonde rohkem pingutama, et seniseid kliente hoida ja uusi leida.

“Fondihaldurid näevad, et kliendid lahkuvad. Mida teha? On kaks varianti: alandada teenustasusid, et inimesi tagasi meelitada või pingutada rohkem, et tootlus kasvaks. Praegu selleks mõjurit ei ole,” kirjeldas Jesse.

Investeerimiskontost tuleb Jesse sõnul kaudselt kasu ka neile, kes investeerimisega aktiivselt ei tegele. “Kui teenid keskmiselt pool protsenti aastas rohkem, siis mida see tähendab 40 aasta pärast … Räägime suurtest vahedest.”

Jesse kogub teist sammast Danske 50 pensionifondi. “Ja sellel läheb üsna hästi,” on ta rahul.  “Riskide hajutamiseks ei hoia me abikaasaga raha samas pensionifondis, tema investeerib teise. Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal, ning vastupidi.”

Usaldus läinud

Kolmas pensionisammas ei ole praegu populaarne, üheks põhjuseks on inimeste usalduse langus. “Eks ka fondide tootlused ole nirud,” sõnas Jesse. “Kui inimestel on halb kogemus teise samba fondidega, siis kandub see üle kolmandale sambale.”

Asi läheks Jesse sõnul paremaks, kui inimene tohiks ise otsustada, mida teise samba rahaga teeb. Nii oleks kogumispensionäril rohkem vastutust ja kasvaks huvi samba saatuse vastu -- ilmselt hakkaks ta siis raha ka kolmandasse sambasse panustama.

Esimest, teist ja kolmandat sammast tuleb Jesse hinnangul vaadata koosmõjus ja kindlasti ei tohi unustada esimest pensionisammast, mis on süsteemi alus. Kui esimene sammas vajub tohutusse defitsiiti, siis võtab riik Jesse sõnul lisaraha teisest sambast, nagu näitab Ungari ja Poola kogemus. “Peame vaatama, et esimene sammas oleks jätkusuutlik ja ehitama teise samba üles nii, et inimestes oleks selle vastu usaldus. Läbi investeerimiskonto see õnnestuks,” rääkis Jesse.